Keskkonnaterminid tähestiku järjekorras

Alumiinium (Al)
Alumiinium on kõige tavalisemate kivimite üks peakomponente. Pinnase kõrgendatud happelisuse tõttu vabaneb alumiinium, mis edasi liikudes jõuab mere ja järvedeni, kus ta avaldab negatiivset mõju näiteks kalade ja lindude regeneratsioonivõimele. Metallalumiiniumi valmistatakse boksiidist. Selle tootmine tarbib tohutult palju energiat, kuid samal ajal on alumiiniumi lihtne korduvalt umber töödelda.

Biomitmekesisus
Biomitmekesisus tähendab, et esineb rohkearvuliselt erinevate liikide tüüpe ning neist igaühes eksisteerib ulatuslik geneetiline variatsioon.

Biokütus
Taimse päritoluga (biomass) kütuste ühendnimetus. See võib sisaldada kõike alates puidust ja õlgedest kuni rafineeritud biokütusteni, nagu graanulid või etanool. Biokütused kujutavad endast muundatud päikeseenergiat; taimed muundavad päikeseenergia erinevat tüüpi suhkru vormis keemiliseks energiaks. Biokütused on taastuvad, kuna neid saab suhteliselt lühikese aja jooksul pärast kasutamist taastoota, kuni me ei tarbi rohkem kui kasvatame. Liialt laiaulatuslik puude maharaiumine võib biomitmekesisusele negatiivset mõju avaldada. Turvast enam biokütuseks ei peeta.

Biotoop
Biotoop on spetsiaalne looduse tüüp, kus elunevad taimede ja loomade liigid ning mis on muutuvad. Biotoop võib olla mägismaa heitlehine mets, kraaviserv, mägede läheduses kasvavad metsad või muud tüüpi eriomadustega loodus. Kui biotoop muutub, siis muutuvad ka seal elevate indiviidide elamistingimused. Paljud biotoobid on muutunud inimtegevuse sekkumise tagajärjel, näiteks metsade maharaiumine, kuivendamine või eutrofeerumine.

Broomi baasil leegiaeglusti
Broomi baasil leegiaeglusteid lisatakse plastikule, plastikisolatsioonimaterjalidele, elektrisüsteemi plastikkestadele ja trükiplaatidele. Balti mere sängist võetud proovid näitavad, et broomaromaatsed ained kasvavad kiiresti ja see võib põhjustada uusi, näiteks polüklooritud bifenüülide tekitatud probleeme.

Brundtlandi raport
Niinimetatud Brundtlandi komisjoni töö tagajärjel aastatel 1983-1987 koostatud raport. Seeda komisjoni suunati ÜRO poolt:
— pikaajaliste keskkonnastrateegiate väljatöötamiseks aktsepteeritava arengu saavutamiseks pärast 2000. aastat.
— koostööarengu meetodite väljatöötamiseks riikide vahel keskkonna tervendamise eesmärgil.
Brundtlandi komisjon mõtles välja fraasi "keskonnasäästlik areng".

Kaadmium (Cd)
Kaadmium on keha, eriti aga neerude ja maksa poolt kergesti imendatav aine. Happelisus tõstab kaadmiumi imbumist merre ja järvedesse. Tulevikus arvatakse tekkivat märkimisväärne kaadmiumi mürgitus, esmajoones kunstväetiste kasutamise tagajärjel. Kaadmium eemaldab ka kehast tsingi, kui kehale vajaliku metalli. Kaadmiumi toksilisuse tõttu on oluline, et tema kasutamine lakkaks täielikult.

Süsihappegaas (CO2)
Gaas, mis esineb atmosfääris loomulikus olekus ja mis on taimedele vajalik. XIX sajandi keskel oli süsihappegaasi tase umbes 270 ppm (osa miljonis), kuid fossiilkütuste põlemise tagajärjel on see tase tõusnud kuni 350 ppm. CO2 ei kujuta ohtu tervisele, kuid on kõige olulisemaks ülemaailmse soojenemise põhjustajaks.

CFC
Vt kloorfluorsüsinik

Kloorfluorsüsinikud
Kloorfluorsüsinikud on sünteetilised gaasid, mis sisaldavad kloriini, süsinikku, fluoriini ja nitrogeeni. Neid tuntakse sageli CFC-na Du Ponti kaubanime all. Peale muu kasutatakse CFC kuuma või külma ülekandmiseks külmikutes, külmutusseadmetes, õhu konditsioneerimissüsteemides jne, aga ka vahtplastiku tootmisel ja elektriseadmete puhastamisel. CFC hävitab osoonikihti stratosfääris, suurendades seega märkimisväärselt kahjuliku ultraviolettkiirguse mõju maale. CFC on samuti agressiivne kasvuhoonegaas ning arvatakse, et ta on võimeline muutma DNA-d. HCFC tuntakse tavaliselt "pehme CFC-na", kuna ta ei soodusta nii suurel määral osooni kahanemist kui CFC. Üks asendaja on HFC, mis ei mõjuta osoonikihti. Lisaks soodustab see vähem ülemaailmset soojenemist kui CFC.

Kroom (Cr)
Kroom esineb tavaliselt kahes vormis – kolme- ja kuuevalentse kroomina. Kolmevalentne kroom kujutab ohtu tervisele ning ta on ka allergeen. Kuuevalentset kroomi peetakse vähi põhjustajaks, ta kujutab ohtu tervisele ning on allergeen (sissehingatuna). Samuti on oluline meeles pidada, et kaevandusest kaevandatav kroom ei kao kunagi kuhugi, vaid jääb alatiseks ökosüsteemi eksisteerima. Ta võib näiteks koguneda pinnavette täitepinnase alla, sealt aga liikuda edasi merre ning koguneda kaladesse, mida me sööme.

Suletud protsess
Seda liiki protsessi eesmärk on saavutada nullilähedane väljaheitekogus; see tähendab, et kõik jääkproduktid kasutatakse ära tootmisprotsessis ning keskkonda mingeid jääkprodukte ei heideta. Praktikas tähendavad suletud protsessid siiski seda, et jääkproduktid saadetakse tagasi tootmisprotsessi, kuid sellest hoolimata mõned jäätmed tekivad ning nad suunatakse keskkonda.

CO2
Vt süsihappegaas.

Kompostimine
Kompostimine on protsess, mis tekib siis, kui taime- ja toidujäätmed lagunevad hapniku toimel, et toota mulda (huumust). Huumust võib kasutada parkides, aedades, põllumajanduses. Laiaulatuslik kompostimine nõuab jäätmete sorteerimist vältimaks liialt kõrget raskemetallide sisaldust kompostihuumuses.

Vask (Cu)
Inimorganismile tähtis mikroelement, mida me vajame väga väikestes kontsentratsioonides. Vaske sisaldub näiteks, reas tähtsates ensüümides. Vasesooladel on negatiivne mõju vetikatele, mis lõhestavad nende fotosünteesi ja lämmastiku kinnistumist. Suurenenud vase taset on täheldatud happelises pinnavees.

Tsükkel
Keskkonnas esineb palju tsükleid, kuid põhitsükkel kujutab roheliste taimede võimet süsihappegaasist ja veest fotosünteesi abil toota hapnikku ja suhkrut. Loomad kasutavad eluks taimset toitu või teisi loomi. Raku respiratsioon muudab taimede ja loomade rakkudes suhkru ja hapniku energiaks, süsihappegaasiks ja veeks. Tsükkel lõpeb siis, kui taimed imavad uuesti süsihappegaasi ja vett. Tsüklis kasutatakse uuesti kõiki protsessi jääkprodukte ning ei jäeta kasutuid jäätmeid järele. Tööstusprotsessis peab tsüklite tekitamiseks jääkprodukte taaskasutama ilma mingeid jääke tootmata.

DDT
DDT on keskkonnale äärmiselt ohtlik ja mürgine putukatõrjemürk, mis on paljudes riikides ka keelustatud. Täpsema info saamiseks vt PCB (polüklooritud biofenüül), millel on sarnased omadused.

Dioksiin
Dioksiin on teatud orgaaniliste klooriühendite üldnimetus. Neid on kokku 210, millest mõned on äärmiselt mürgised.

Ökoloogia
Elusorganismide ja ümbritseva keskkonna vastastikuse mõju uuring.

Ökojuhtimissüsteemid
Kasutatakse ettevõtete poolt üha enam ja enam vahendina parema ülevaate saamiseks oma tegevuse mõjust ümbritsevale keskkonnale. Efektiivne ökojuhtimissüsteem võib ettevõttel aidata seda keskkonnamõju juhtida ja piirata. Ökomajandussüsteemi kasutuselevõtt aitab keskkonnaprobleeme loomulikul teel oma tegevusse lülitada. Ettevõte, kasutades ökojuhtimissüsteemi, peab koostama keskkonnapoliitika ja püstitama keskkonnaeesmärgid, määrama keskkonnaprogrammi ning läbi viima regulaarseid keskkonnaauditeid. Vt ka EMAS ja ISO 14001.

EMAS
Akronüüm Eco Management and Audit Scheme (ökojuhtimise ja auditi kava) on Euroopa Liidu sisene vabatahtlik direktiiv, mis puudutab ettevõtete ökojuhtimist ja keskkonnaauditeid. EMAS on ellu kutsutud abistama ettevõtteid süstemaatilises töös keskkonnaküsimuste lahendamisel ning sarnaneb töömeetodite osas ISO 9000 kvaliteedistandardiga. Samuti eksisteerib ka paralleelne ökojuhtimissüsteem, mida tuntakse ISO 14001 all. Vastavalt EMAS tingimustele peavad ettevõtted koostama keskkonnapoliitika, keskkonna- ja ökojuhtimisprogrammi. Samuti peavad ettevõtted teavitama avalikkust keskkonnaraporti kaudu oma keskkonnaprogrammide tulemustest. Vt ka ökojuhtimissüsteemid.
Energia
Energiat ei ole võimalik hävitada, vaid ainult muundada. Energiaressursse võib jaotada kolme põhigruppi — päikeseenergia, fossiilenergia ja tuumaenergia. Päikeseenergiat võib kasutada tuule, vee või biokütusena. Fossiilkütused on kivisüsi, õli ja looduslik gaas. Erinevad energiakandjad nagu elekter, vesi ja õhk aitavad seda kasutusvalmiks muuta. Energiat võib kasutada tööks, valgustuse tagamiseks, kütteks ja transpordiks. Põhimõtteliselt avaldab iga energiakasutus mõju keskkonnale, kuid mõju varieerub olenevalt kasutatavast energiaallikast.

Keskkonnaaudit
Süstemaatiline hindamine veendumaks, et ettevõtte ökojuhtimissüsteem toimib ning keskkonnaprogramme juhitakse vastavalt seadustele ja sisestandarditele. Selle auditi ajal kontrollitakse ettevõtte mõju väliskeskkonnale, samuti viisi, kuidas siseorganisatsioon käsitleb keskkonnaküsimusi, aga ka dokumentatsiooni, mis on koostatud keskkonnaprogrammide ohjamiseks ja juhtimiseks.

Keskkonnasäästlikkus
Osa rahvamajandusest, mis püüab ühendada majanduslikku ja ökoloogilist lähenemist. Lühidalt on keskkonnasäästlikkus püüe teha varjatud keskkonnakulud nähtavaks, st kulud, mida praegune majanduslik mõtlemine arvesse ei võta. Tänapäeva keskkonnateadlased kasutavad keskkonnaarvestusi, majandusjuhtimissüsteeme, maksutariife jne.

Etanool
Nimi, mis on antud alkoholile, mida kasutatakse sõiduvahendites taastuvkütusena. Etanooli kasutatakse ka lahustina ning teda toodetakse bioloogilisest materjalist fermendini ning seejärel destilleeritakse.

Fossiilkütused
Fossiilkütused sisaldavad taimi ja taimede osi, mis on talletunud maakoore sisse miljoneid aastaid tagasi ning on muutunud fossiilmaterjaliks (kivisüsi, gaas ja nafta). Fossiilkütused on näide ladestunud ressurssidest. Kui fossiilkütust põletada, eraldub teiste ainete kõrval atmosfääri ka süsihappegaas. Kuna süsinik ei ole bioloogilise tsükli loomulik osa, siis atmosfääri eraldub täiendavalt süsihappegaasi, mis põhjustab ülemaailmset soojenemist. Põlemise ajal vabanevad seotud ained, nagu väävel ja raskemetallid ning nad suurendavad nende loomulikku taset keskkonnas.

Raskemetallid
Suure tihedusega metallid, nagu kaadmium, plii, vask, elavhõbe ja kroom. Tavapärases mõistes on raskemetallid need metallid, mis on mürgised ning omavad negatiivset mõju keskkonnale. Täpsema info saamiseks vt iga raskemetalli kirjeldust eraldi.

Hüdroenergia
Toodetakse kaudselt päikese poolt pärast vee soojendamist, mis langeb vihmana ja täidab voolusängid. Reeglina hüdroenergiaga ei kaasne väljaheiteid keskkonda, kuid ikkagi on tal on oluline kohalik ja piirkondlik mõju ning ta muudab elutingimusi voolusängis ja selle ümbruses, kuhu on ehitatud tammid. Tammid muudavad vee voolu ning mõnedes paikades jõed kuivavad. Samuti ujutavad tammid piirkondi üle nii, et enne seal elanud taimed ja loomad kaovad ja inimesed on sunnitud ümber asuma.

ICC (International Chamber of Commerce – Rahvusvaheline kaubanduskoda)
ICC Säästliku Arengu Hartat nimetatakse sageli korporatsiooniga samas kontekstis. ICC programm koosneb keskkonnaprogrammi 16 printsiibist, mis on olulise tähtsusega säästliku arengu tagamiseks. See programm on koostatud ettevõtete juhendamiseks nende jõupingutustes keskkonna mitmete erinevate aspektide kaitsmisel. Ettevõtteid ergutatakse avalikult avaldama toetust sellele programmile ning seda kasutama uuenduste sisseviimisel.

Raud (Fe)
Raud on inimesele oluline metall, näiteks aitab raud punastel vererakkudel veres hapnikku siduda. Negatiivset mõju võivad avaldada rauatöötlemistööstuse suitsus esinevad raudoksiidi osakesed, mis arvatakse tekitavat kopsutolmustustõve pehmeid vorme, mis omakorda võivad suurendada kopsuvähi haigestumise riski.

ISO 14001
Ökomajandusstandardit EMAS rakendatakse ainult Euroopa Liidu piires, ISO 14001 on aga rahvusvaheline standard, mida ettevõtted kasutavad nii EL sees kui ka väljapool. ISO 14001 on üks keskkonda puudutavatest rahvusvahelistest standarditest. Teostamisel on töö teiste standardite arendamiseks sellistes valdkondades nagu keskkonnaaudit, keskkonnasuutlikkus, ökomarkeerimine ja elutsükli hindamised. Vt ka ökomajandussüsteemid - Eco management systems. ISO 14001 kasutatakse sageli keskkonnateemalistes diskussioonides tarnijate ja tarbijate vahel.

Täitepinnas
Täitepinnas on kaasaegne jäätmehoidla, mis vastab kindlatele keskkonnatingimustele; seal peab jäätmete all olema teatud liiki aluspind, mis võimaldab koguda ja käidelda vihmavett, mis on saastatud täitepinnasesse ladestunud toksiinidest. Jäätmed täitepinnase peal tähendavad, et neid hoiustatakse põletamise või ümbertöötlemise asemel jäätmehoidlas.

Plii (Pb)
Plii on väga mürgine raskemetall. Ta väljub kehast väga aeglaselt ning ladestub sinna. Peale selle takistab plii hemoglobiini moodustumist, mis on vajalik hapniku sidumiseks verega. Pliid sisaldav kütus on põhiline plii väljaheite allikas ja on siiani mitmetes maailma paikades probleemiks. Pliid kasutatakse ka elektrikaablites ning lisandina, näiteks värvides. Plii on üks raskemetall, mille kasutamise me peaksime lõpetama, kui tahame parandada ja säilitada ümbritsevat keskkonda pikema aja vältel.

Energiasäästlikud pirnid
Toodavad sama hulga valgust kui tavalised pirnid, kuid tarbivad 5-6 korda vähem energiat. Nende kasutusiga on 8-10 korda pikem kui vastavatel standardpirnidel.

Elavhõbe (Hg)
Elavhõbedal on unikaalsed omadused, kuna ta sulab temperatuuril -39°C. Aur eraldub juba 20°C juures, kuigi elavhõbeda keemispunkt on 375°C. Elavhõbe metallina ei mõjuta keskkonda, kuid metalliaur imendub kergesti hingamissüsteemi ning koguneb, näiteks kesknärvisüsteemi kahjustades järk-järgult inimese südant ja neere. Elavhõbe kombineerub kergesti teiste ainetega muutudes väga mürgiseks. Ta imendub kergesti ka taim- ja loomorganismidesse põhjustades tõsiseid kahjustusi. Kui elavhõbeda kontsentratsioon on suur, siis elavhõbe ladestub kehas niipalju, kui keha vastu võtab. Mida kõrgemale toiduahelas liikuda, seda suurem akumulatsioon. See on mõjutanud loomade reproduktiivset võimet, näiteks ka lindudel. Teelusikatäis elavhõbedat on tema mürgisuse ja lenduvuse tõttu piisav kogus järve saastamiseks, seetõttu ei tohiks elavhõbedat kasutada, vaid ta peaks jätma mitteaktiivses vormis maakoore sisse. Juba kaevandatud metalli aga peaks ladustama nii, et ta ei kahjustaks keskkonda.

Metallid
Koosnevad paljudest erinevatest ainetest, millest kõik on elemendid ning seetõttu nad ei kao ega lagune. Nad võivad siiski ühineda teiste ainetega ning seetõttu omandada erinevaid omadusi ja keskkonnamõjusid.

Looduslik gaas
Fossiilkütus, mis on ladestunud maakoorde. Põhjustab vähem süsihappegaasi ja väävli väljaheidet kui nafta põlemine. Mõnedel juhtudel võib loodusliku gaasi asendada biogaasiga, mis on taastuvkütus.

Lämmastikoksiid (NOx)
Lämmastikoksiid moodustub põlemisel, kuna lämmastik oksüdeerub põlevas õhus. Lämmastikoksiidi väljaheide keskkonda aitab kaasa hapendumise, eutrofeerumise ja sudu tekkele ning võib põhjustada otsest kahju taimestikule.

Aatomienergia
Aatomienergia on suhteliselt uus energia vorm, mis kasutab energiat, mis hoiab kahte aatomit koos. Nende lõhustumine tekitab energiat, mida nimetatakse aatomienergiaks. Sellel eesmärgil kasutatakse radioaktiivset ainet uraani ja kui see lõhustatakse, siis tekib teisi radioaktiivseid lõhastuvaid aineid. Põhiline keskkonnaprobleem tuumaenergia vallandumisel on radioaktiivsete ainete käsitsemine ja emissioon. Nende ainete katastroofilise mõju tõttu elavorganismidele (muutuvad elusrakkude molekulid tekitades seega erinevaid mõjusid, nagu vähk ja muid geneetilisi defekte) on tuumaenergia kasutamine enamus riikides rangelt piiratud. Enamus radioaktiivsete ainete kiirgust leiab aset hoolimatuse ja katastroofide tõttu. Teine tuumaenergia oht on see, et jäätmeid võidakse töödelda kuni plutooniumi tekkimiseni, mida omakorda kasutatakse aatomirelvades.

Osoonikiht (O3)
Õhuke osoonikiht, mis annab kaitset päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoon koosneb kolmest hapnikumolekulist, mis järjest hapniku moodustamiseks lagunevad (kahe hapniku aatomiga) ja seejärel moodustavad taas osooni. Praegu suurenev nahavähi ilmnemine arvatakse olevat osaliselt osoonikihi kahanemise tõttu. Osoonikiht paikneb stratosfääris 25 km kõrgusel. Viimastel aastatel on see kahanemas ning on teatud piirkondades ajutiselt kadunud, peamiselt pooluste ümber. Osoonimolekulid lagunevad looduslike gaaside, nagu metaan ja lämmastikoksiid (naerugaas), aga ka kloori ja broomiühendite mõjul (CFC (kloorfluorsüsinik), HCFC (hüdrokloorfluorsüsinik) ja halogeenid).

PCB
Polüklooritud bifenüül on püsiv, loodusele võõras aine. Siiani on selle aine negatiivset mõju täheldatud kaladel ja lindudel. Kuna polüklooritud bifenüül läbib toiduahela, siis lõpuks mõjutab ta ka inimest. Praegu on seda tüüpi keskkonnatoksiini ladestunud kõikides loom- ja inimorganismides.

Bensiin
Fossiilkütus, mis on valmistatud toornaftast. Kui seda põletatakse, siis bensiinist eraldub muuhulgas ka süsihappegaas (CO2), süsivesinik (HC) ja lämmastikoksiid (NOx). Bensiini põlemine aitab samuti kaasa ülemaailmsele soojenemisele, hapendumise ja eutrofeerumise tekkele.
Katalüütiline konverter vähendab küll süsivesinike ja lämmastikoksiidi, kuid mitte süsihappegaasi eraldumist.

Fosfor (P)
Koos lämmastikuga on fosfor üks kõige tähtsamatest toitainetest ja toidusool, mis on eluks vajalik kõikidele elusloomadele ja taimedele. Suurem osa fosforist, mis jõuab mere ja järvedeni tuleb metsa ja põllumajandusmaa leostumisest, kus kasutatakse kunstväetisi, aga ka taimede töötlemisest kemikaalidega. Ebaloomulikult suur fosfori manustamine võib viia "eutrofeerumiseni (üleväetamine)".

Fotosüntees
Protsess rohelistes taimedes, mis muudab süsihappegaasi ja vett kasutades päikesevalguse energia suhkru vormis keemiliselt seotud energiaks, kus hapnik on oluline kõrvalprodukt. Selle protsessi käigus seovad taimed kasvuhoonegaasi süsihappegaasi. Taimede rohelised rakud on emakese looduse meistriteos ning fotosüntees on ökoloogilise tsükli ja elu alus maa peal.

Plastik
Erinevate omadustega pikkadest süsinikahelatest koosnevate erinevate materjalidele ühine nimetus. Plastik on valmistatud peamiselt õli või loodusliku gaasi fossiilsüsinikust, mis on segatud erinevate kemikaalidega. Plastikuid jaotatakse erineval viisil. Üks osa on termoplastik, mida saab kuumutamisel muuta ja külmplastik, mida ei saa kuumutamisel muuta, vaid vastupidi kõvendada. Plastik avaldab keskkonnale mõju igal astmel, alates nafta ja gaasi kaevandamisest kuni plastiku tootmiseni ning pärastisele jäätmekäitlusele. On olemas mõned laiaulatuslikud uurimused plastiku mõjust keskkonnale ja raske on kategooriliselt väita, missugune plastiku liik on teistest parem. Siiski on võimalik teatud kindlusega öelda, et klooril põhinevad plastikud (nagu PVC, allkirjeldatud) on keskkonna vaatevinklist vaadatuna halvemad kui teised termoplastikud. See on suurelt jaolt selle tõttu, et kloor võib plastikus ühineda orgaaniliste ühenditega, millel on sageli väga negatiivne mõju keskkonnale.

PVC
Polüvinüülkloriidi kasutatakse põrandakatetes, vinüültapeetides, elektrikaablites jne. PVC sisaldab kloori ja kui seda põletatakse, tekivad hüdrokloorhape ja klooritud süsivesinik. Need aitavad suurendada pinnases ja vees selliseid kloororgaanilisi ühendeid, nagu dioksiinid.

Vastuvõtja
Vastuvõtja on nimetus, mis on antud väljaheidete vastuvõtjale; st vesi, õhk, pinnas, kuhu väljaheited keskkonnas kogunevad.

Taastuvenergia
Taastuvenergia tüübid on päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroenergia ja erinevat tüüpi biokütused. Taastuvenergia peamiseks omaduseks on see, et seda võib ettenähtud perioodil taastoota, välja arvatud päike, mis toodab energiat konstantselt (kui me ei arvesta fakti, et mitme miljardi aasta pärast päike kaob).

Lahustid
Lahustid on ühine nimetus ainetele, mis lahustavad teisi aineid. Orgaanilised lahustid on köitnud suurimat huvi terviseohtlikkuse tõttu ja viimastel aastatel on huviorbiiti tõusnud ka nende mõju keskkonnale. See käib eriti orgaaniliselt lenduvate ainete kohta. Nad aitavad produtseerida, näiteks olemasoleval kõrgusel osooni. Bensiin, ksüleen ja trikloroetüleen on kõik seotud tõsiste terviseriskidega.

Väävel (S)
Kui väävlit sisaldavat kütust, nagu kivisüsi ja nafta põletatakse, moodustub vääveldioksiid. Õhus muundub see väävelhappeks. See on kõige suurem pinnase ja vee happelisuse põhjustaja. Samal ajal on väikestes kogustes väävel ka eluliselt vajalikuks aineks elusorganismidele.

Termodünaamika
Füüsika teadusharu, mis tegeleb energia ja materjali tarbimise vastavusega erinevates protsessides.
1. Termodünaamika esimene printsiip kõlab, et energiat ja materjali ei saa uuesti produtseerida ega tarbida. Teisest küljest on energiat võimalik muundada ühest vormist teise. Kineetilist energiat, näiteks võib muuta elektrienergiaks, mida saab seejärel muuta soojusenergiaks.
2. Termodünaamika teine printsiip kõlab, et korrapäratus, entroopia suureneb suletud süsteemis. Teiste sõnadega, tähendab see, et igal asjal on kalduvus levida. Lokaalselt on korrapäratusest energiavarustuse abil võimalik taastada korrapärasus, kuid probleem seisneb selles, et kusagil süsteemis esineb alati korrapäratuse kasv.

Toksilisus
Tähendab mürgisust. Erinevatel ainetel on erinevad mürgisuse mõjud. Mõned ained, nagu dioksiinid, on mürgised kohe ja väikestes annustes. Teised, nagu mikroelemendid, on mürgised suurtes annustes ja pärast pikaajalist organismis ladestumist.

Tuuleenergia
Kaudne päikeseenergia, mida saadakse siis, kui õhk soojeneb, tõuseb üles ning asendatakse kõrvalt saabuva külmema õhuga, moodustades nii ringluse. Tuuleenergial on väga väike mõju keskkonnale. Sellega kaasnev müra ning mõju loodus- ja kultuuriväärtustele maastiku muutumise tõttu võib siiski muuta teatud paigad ebaväärtuslikuks.

Lenduvad orgaanilised ühendid
Lenduvad orgaanilised ained, mis sisaldavad süsiniku, hapniku, lämmastiku ja kloori aatomeid, mis tekitavad kergesti gaase. Tööstuses ja kodumajapidamises kasutatavad orgaanilised lahustid on lenduvate orgaaniliste ühendite näidiseks. Nad aitavad kaasa olemasoleval kõrgusel osooni ja sudu tekkimisele.